Kas me vajame kõike, mida tahame?

Usun, et paljudele on tuttav tunne: “tahaksin ära”. Tahaks eemale igapäevase elu ja probleemide juurest, tahaks kuhugi kus oleks rahulik, stabiilne ja turvaline, kus saaks lõdvestuda ja ei peaks muretsema.

Praegune aeg seab piiranguid reisimisvõimalustele ning “juhtme seinast välja tõmbamine” ning reisimine ja argielust eemaldumine ei ole enam nii loomulik ja lihtne . Koroonaga seotud olukord piirab meie valikuid ja vabadusi ning jätab meid ilma meile õigusega kuuluvast. Või vähemalt tundub meile nii.

Mida me täpsemalt ära tahtes ja ära minnes soovime? Vabadust kohustustest ja tööst, igapäeva muredest, vaheldust, lõõgastust, hetkes olemist, rahu. See on tõepoolest see, mida hing ja keha heaoluks ja terve olemiseks vajavad. Lõõgastuse ja rahu seisundis taastab organism jõuvarusid ja ressursse. Seda seisundit reguleerib kehas parasümpaatiline närvisüsteem, mis laiendab veresooni, langetab vererõhku, ahendab silmapupille ja kiirendab seedeelundkonna tööd. Inglise keeles kutsutakse seda närvisüsteemi rezhiimi ka rest and digest (puhka ja seedi).

Pinge ja stressiolukorras, mis võib olla kujunenud igapäevaseks valdavaks seisundiks, on organism pidevalt valmis reageerima ja tegutsema: südame töö on kiirenenud, vererõhk kõrgenenud, seedeelundkonna töö on aeglustunud. Seda seisundit, mida nimetatakse ka fight or flight (võitle või põgene) reguleerib sümpaatiline närvisüsteem. Siit selgub ka, miks kiirustades ja stressiolukorras süües tekivad kergesti seedehäired või –probleemid.

Seega on rahu, lõõgastus ja hetkes olemine inimese põhivajadused, mis on vajalikud, et säilitada tervist, vaimset ja füüsilist tasakaalu.

Tavaliselt, kui on juttu inimese põhivajadustest, räägitakse vajadustest, mis tulenevad inimkeha ellujäämisvajadusest: vajadus süüa,  juua, magada. Kui need vajadused ei ole rahuldatud, annab keha sellest teada tundega. Kui me ei ole söönud ja keha vajab toitaineid, tunneme nälga, veepuuduse korral janu, väsimuse korral unisust jne. Tänapäeval on erinevaid vahendeid ja aineid, mis võimaldavad neid tundeid ka alla suruda või maskeerida selleks et saaksime ellu viia oma soove, tahtmisi või tegevusi, mis on või mida peame oma kohustusteks. Väsimuse korral võib ajutiselt ergutada ja organismi stimuleerida kohv; toitainete ja vee puuduse korral saab seda hetkeks korvata energiajoogi või –batooniga jne.

Vajadusest rahu, lõõgastuse ja puhkuse järele annab meile samuti teada meie sisetunne. Võime tunda end kurnatuna, motivatsioonipuuduses, rõõmutuna, rahutuna, pinges, tahame “ära”. Võime aga ka seda sisetunnet tõrjuda või alla suruda, kuna meid sunnib pidevalt pingutama soov saavutada, olla edukas, sarnaneda teistega vms.

Pange näiteks tähele oma mõtteid, sisekõnet või jutuajamist teiste inimestega. See võib kõlada umbes nii: “Ma tean, et peaksin puhkama/ puhkuse võtma/ endale rohkem aega pühendama/ aja maha võtma jne, aga ma pean.../ tahan.... 

Kui lause või väite teine pool algab sõnaga “aga”, peaksime olema tähelepanelikud, sest sellele järgneb väide, mis võib rajaneda alateadlikult omandatud arvamusel selle kohta, mida me tahame või peaksime tegema. Need arvamused võivad olla pärit ühiskonnas, perekonnas või sõpruskonnas levinud hoiakutest, hirmust teistest erineda või mitte olla aktsepteeritud ja armastatud. Oleme need tahtmised, arvamused ja uskumused automaatselt omaks võtnud ja suhtume nendesse kui enda vajadustesse. Sellised võivad olla näiteks tahtmine teistele meeldida, tahtmine omada (asju, suhteid vms), tahtmine olla nagu teised, tahtmine hea välja näha, tahtmine saavutada edu, olla kõrgelt haritud, tähele pandud, süüa teatud toite, juua teatud jooke, võtta osa kindlatest üritustest jne jne.

Seega, kui mängu tuleb “aga”, võib olla oht, et ignoreerime oma põhivajadusi ja võime need ohverdada väljastpoolt peale pandud nõudmistele või omandatud tahtmistele, mis ei ole meie tegelikud vajadused.

Tegelikult aga ei peagi valima aja maha võtmise ja tegutsemise vahel.  Kui lubame endale regulaarselt tasakaalustumiseks ka rahu ja lõõgastust, edenevad kõik ettevõtmised ja tegevused pärast seda ladusamalt ja väiksemate takistustega. Kui vajadused on rahuldatud, saab täita nii soove kui ka tahtmisi.

Lõõgastuse, heaolu ja rahu kogemiseks ei pea ilmtingimata kuhugi ära minema või sõitma, see on sisemine seisund, mis lõppkokkuvõttes ei sõltu meie asukohast või välisest olukorrast. Sisemise heaolu tunne sõltub sellest, mida me valime oma kogemuste hulka, millele suuname oma tähelepanu ja energia. Rahu ja lõõgastuse seisund on harjutamisega saavutatav, kui muudame oma harjumust keskenduda ainult välistele asjaoludele ja koondame tähelepanu iseendale, hingamisele, oma keha kogemisele ja vajadustele. See on see, mida saab regulaarselt joogatundides teha.



Eelmine
5 näpunäidet uusaasta lubaduste elluviimiseks 
Järgmine
Immuunsus - see on elustiil

Lisa kommentaar

Email again: