Ühinemine toiduga – toitumine jooga vaatevinklist

Suure osa kehale ja mõistusele vajalikust energiast saame (või vähemalt peaksime saama) toidust. Toit ei ole vajalik ainult keha rakkude toimimiseks ja uuendamiseks vaid ka selgeks mõtlemiseks ja tegutsemiseks vastavalt vajadusele. India traditsioonilised õpetused jooga ja ajurveeda (elamise kunst) annavad teadmisi üldistest põhimõtetest, millest peaks söögi valikul ja toitumisel lähtuma.

Jooga tähendab ühinemist

Jooga all mõeldakse tänapäeval tihti venitus- ja sirutusharjutuste tegemist. See on ainult väike osa joogast. Jooga on tuhandeid aastaid vana õpetus, mille nimetus tähendab liitu e ühinemist. Eesmärgiks on saavutada keha ja vaimu tasakaal ning taasühineda tervikuga, ehk tunnetada oma kohta suures terviklikus süsteemis, nimetatagu seda universumiks, kõiksuseks või kuidagi muud moodi. Selles tervikus ei ole midagi juhuslikku, kõigil ja kõigel on selles oma kindel koht ja funktsioon. Igale olendile on selles terviklikus süsteemis olemas ka toit, mis talle kõige paremini sobib. Ajurveeda õpetuse abil saab määrata oma kehatüüpi ja individuaalselt sobivat toitumisrežiimi ja toiduaineid.

Inimene on planeedi Maa ökosüsteemi üks osake. Füüsilises plaanis on inimkeha looduse osa, mis toimib vastavalt loodusseadustele, on seotud kõikide teiste looduse osadega ning koosneb samadest elementidest, mis kogu ülejäänud loodus.

Inimene koosneb samadest elementidest mis kogu loodus

Nii Vana-Kreeka filosoofide kui idamaade iidsete õpetuste kohaselt koosneb kogu loodu(s) elementidest, millest peamisteks on tuli, vesi, õhk ja maa. Need elemendid on esindatud igal pool, ka toiduks kasutatavates ainetes ja taimedes ning inimeses, kes need taimed ja ained süües omastab.

Tuli on toiduvalmistamise ja seedimise osas otsustav element. Tuli küpsetab toiduaineid toiduvalmistamisel, et inimorganismil oleks neid kergem omastada. Pärast söömist “küpseb” e seedub toit edasi seedesüsteemis, kus on selleks samuti vaja teatud soojust e tuld. India iidne elamise õpetus e ajurveeda nimetab seda “seedetuleks.”

Kui ilm on külm, on hea süüa värskelt valmistatud sooje toite, kus tule element on juba sees. Toidule saab lisada tuld ja seedimist kergendada ka erinevate maitseainetega nagu ingver, punane ja must pipar, kardemon, kaneel jt.

  • Toit omastub kõige paremini siis, kui toidu valmistamisele järgneb vahetult söömine ja seedimine ning see moodustab ühe katkematu protsessi.
  • Ära joo enne sööki või söögi kõrvale külma jooki. Pea meeles, et piim ei ole jook, vaid söök. Kui tarbida piima ja piimatooteid, peaks seda tegema teistest söökidest eraldi.
  • Seedetule tõstmiseks võib enne sööki süüa väikese viilu ingverjuurt paari tilga sidrunimahlaga ja soolaga.
  • Soe ilm ja eriti päike soodustavad seedimist ja toidu omastamist. Kõige soodsam on süüa siis, kui väljas on valge või kui päike paistab.
Vesi moodustab inimkeha koostisest umbes 75%. Vett on kehas igal pool, ka luudes ja hammastes. Kuna keha kaotab pidevalt vett nii higiga, uriiniga kui hingamisega, siis tuleb selle vee koguse hoidmiseks ja taastamiseks juua piisavalt vett, et mitte kokku kuivada ja et keha kõik füsioloogilised protsessid toimuksid normaalselt.

  • Päevas soovitatakse juua iga 9 kehakaalu kilogrammi kohta vähemalt 1 klaas vett. Siia hulka kuulub ka roheline- või taimetee. Kuid kui jood kohvi, mis viib vett kehast välja, peaks jooma lisaks veel kohviga võrdse koguse vett.

 Maast oleme me (õieti meie füüsiline keha) tulnud ja mullaks me saame  – selline on looduses ainete ringkäik. Maa element on stabiilne, kindel ja rahulik, tagab seedimise ja sellele järgneva jääkainete väljutamise korrapärasuse. Kõige paremini saame toidust energiat ja seedime seda siis, kui sööme kindlatel kellaaegadel ja rahulikult.

  • Võta söömiseks aega. Söö rahulikult ja keskendunult, mitte teiste tegevuste kõrvalt. Naudi ja armasta söömist ja sööki. Lõõgastunud olekus reguleerib organismi tööd närvisüsteemi parasümpaatiline osa, mis keskendab energia just seedimis- ja teistele keha sisestele protsessidele. Seda rezhiimi nimetatakse inglise keeles ka “rest and digest”(puhka ja seedi).
  • Söö juurvilju, mis on maa sees kasvanud – need sisaldavad mineraalained, mis annavad kehale ja meelele stabiilsuse ja aitavad viia välja jääkained

Õhk. Kõik protsessid kehas, sealhulgas ka seedimine, toitainete omastamine ja jääkainete väljutamine toimivad kõige paremini siis, kui hingame vabalt. Kui kehasse on kogunenud pingeid, võivad peamised hingamislihased (kõhu ja rindkere lihased, vahelihas e diafragma, roietevahelised lihased) olla pinges ning takistada vaba hingamist ja energia omastamist. 

  • Teraapilistes joogatundides harjutame nii pingete lõdvestamist kui hingamist eraldi hingamisharjutuste e pranayamadena kui koos liikumisega.


Terviktoit on kehale parim

Mida rohkem olen tundma õppinud inimese ja looduse funktsioneerimist, seda enam olen veendunud, et Looja on loonud täiusliku süsteemi – iga selle osa on seotud teistega ja teenib teatud funktsioone. Inimestena on meie ülesanne tunnetada oma kohta selles süsteemis ja seoseid teiste süsteemi osadega. Sellisel juhul elame ümbritsevaga kooskõlas ja teadmises, et kõik meile vajalik on juba olemas parimal võimalikul moel ja me ei pea püüdma muuta ei loodust ega teisi olendeid.  

See kehtib ka toidu kohta. Inimesele söögiks loodud taimed on mõeldud tarbimiseks tervikuna, sest nad sisaldavad seedimiseks ja omastamiseks vajalikus vahekorras toitaineid ja ensüüme ning jääkainete väljutamiseks vajalikke kiudaineid jne. Nii on nad funktsionaalselt keha tervisele kõige paremad ja keha keemilised reaktsioonid toimivad parimal viisil.

Inimese naudinguiha paneb aga tihti soovima üha suuremaid ja kontsentreeritumaid maitseelamusi ning kasutama teatud aineid kontsentreeritud vormis. Näiteks suhkur, mis puuviljade sees on koos kiudainete, vee, toitainete, ensüümide ja teiste ainetega, on sellises kontsentratsioonis inimorganismile sobiv. Rafineeritud suhkur on aga juba liiga “kange” ning tekitab liigselt tarbimisel terviseprobleeme. Samuti ei ole puuviljadest või muudest viljadest pressitud täismahlad joogiks sobivad, neid võib küll kasutada teatud kogustes ravi või organismi puhastamise eesmärgil, kuid janu kustutamise eesmärgil peab neid lahjendama.

Sama kehtib ka teiste toiduks tarvitatavate taimede ja viljade kohta – mida vähem neid on töödeldud ja muudetud, seda paremini sobituvad nad kehakeemiaga ning seda rohkem saab nendest energiat.




Toidu kahte liiki mõjud

Joogaõpetuse ja India iidse elamise kunsti ajurveeda kohaselt on igasugusel toidul 2 liiki funktsioon ja mõju:

  • “Jäme komponent” ehk ehitusmaterjal toidus on see, millest ehitatakse ja uuendatakse keha rakke ja kudesid. Näiteks mineraalained ja valgud.
  • Energeetiline ehk “peen komponent” toidus on eluenergia ehk praana sisaldus toidus. Toidu energeetiline mõju võib olla erinev. See võib olla kerge ja selge (mõtlemist avardav) energia. Toit võib aga muuta ka pigem ükskõikseks, tuimaks, väsinuks. Lisaks toidule omastab inimene praanat e eluenergiat hingamisel, veest ja päikesest.

Eluenergiat e praanat on kõige rohkem värskes toidus, mis on :

  • Hiljuti korjatud või koristatud ja päikese käes valminud
  • Pärast valmistamist esimesel võimalusel söödud. Ajurveeda ei soovita toite hoida üle öö ja mitu korda soojendada.
  • Mida rohkem on toitu töödeldud, seda vähem praanat see sisaldab.

Praana mõjutab nii keha funktsioneerimist, rakkude ülesehitamist kui meeleelundite ja mõistuse tööd. Kas toidus oli eluenergiat, on tihti tunda pärast söömist - kas tunned ennast uue energiaga laetuna või väsinuna, unisena, ei suuda selgelt mõtelda jne.

Eri toitudel on kehale ja mõistusele erinev mõju. Õiged toiduained õiges vahekorras on tasakaalustavad või ravivad keha ja meelt. Millised on individuaalselt igale inimesele sobivad toidud ja toitumisrežiim, sõltub kehatüübist, terviseseisundist, igapäevasest tegevusest, samuti ilmast. Seda aitab välja selgitada ajurveeda.

 

Loodusjõud ja –tendentsid avalduvad nii toidus kui inimeses

Vastavalt joogaõpetusele juhivad kogu loodust, sh inimest ja inimkäitumist kolm tendentsi:

  • Aktiivsus, tegevus, rahutus (rajas). Looduses avaldub see tendents näiteks tugeva tuule, tormi, äikesena. Inimeses avaldub see kirglikkusena, tegutsemise, kiirustamise, tõttamise, sagimisena.
  • Inertsus, paigalseis (tamas). Looduses on see hall sügisilm, madalad pilved, niiske seisev õhk. Inimeses avaldub paigalseis tuimuse, konservatiivsuse, motivatsiooni ja muutumisvalmiduse puudusena, õppimisvõimetusena.
  • Tasakaal, kergus, puhtus, rahu (sattva). See on tasakaaluseisund kahe eelmise tendentsi vahel ja selle saavutamine on jooga eesmärk.

Vastavate toitude ja toiduainete tarbimine süvendab ja toidab neid tendentse.

Aktiveerivad e rajaslikud toidud on närvisüsteemi stimuleerivad, ainevahetust kiirendavad ja maitseküllased või teravamaitselised toidud ja joogid. Nad tekitavad kirglikku käitumist ja tõstavad füüsilist aktiivsust (mõneks ajaks, mis peagi möödub). Vastavalt ajurveedale tekitavad need toidud “rahutut edasipürgimist, et ellu viia oma kired ja ihad” ja ahvatlevad sööma üha rohkem, kuigi vajadust ei ole ning võivad tekitada sõltuvust. Nende hulka kuuluvad:

  • sibul, ingver, pipar, redis,
  • kohv ja tee
  • tugevalt vürtsitatud või soolatud toidud
  • kiirtoidud
  • rafineeritud suhkur
  • šokolaad

Inertsust, paigalseisu, tuimust tekitavaid e tamaslikke toite  ei soovita joogaõpetus ja ajurveeda süüa ei füüsilise ega mentaalse tervise seisukohast lähtudes. Nad võivad tekitada täiskõhu tunde, kuid mõjuvad raskust ja letargiat tekitavalt (sama tunde võib tekitada ka kokkusobimatute või liiga paljude toiduainete koos söömine). Sellised toidud on ajurveeda seisukohast toidud, mis on:

  • seisnud (üle 3 tunni), roiskunud, mitmekordselt üles soojendatud toidud, eelkuumutatud
  • suitsutatud ja soolatud toidud, tugevalt töödeldud, konserveeritud toidud, pakendatud toidud (valmistoidud)
  • liha, kala, munad, seened
  • alkohol
  • jäätis

Tasakaalustavad e sattvalikud toidud annavad rahuliku erksuse, teravnenud intellekti ja mõtlemisvõime. Need toidud on kergesti seeditavad, varustavad seesmiselt energia, vitaalsuse, tugevuse ja vastupidavusega. Need on:

  • värsked (värskelt valmistatud, mitte seisnud), terviklikud, naturaalsed toidud, mitte ülekeedetud ega ka pooltoored
  • värsked ja kuivatatud puuviljad ja marjad
  • toored või keedetud (valmistatud) aedviljad
  • salatid, aedviljad, kaunviljad, pähklid, seemned, teraviljad, täistera leivad
  • mesi
  • värsked maitsetaimed, taimeteed
  • värske piim ja/ või (ghee - selitatud või)

 

Milliseid toite sina kõige rohkem sööd? Kuidas need mõjuvad su meeleolule, tervisele, energiatasemele?

 


Eelmine
Kust saada energiat – 6 nõuannet
Järgmine
Ühinemine toiduga vol 2: päikese-, maapinna- ja maatoidud & 6 maitset