Alateadlikud harjumused, mis röövivad meie energiat
Ilmselt meil kõigil on harjumusi, mis ei ole meile kasulikud, kulutavad asjata aega ja energiat või rikuvad tervist. Neid me üldiselt teame – näiteks suitsetamine, alkoholitarbinime, ebatervislikud toiduvalikud, liikumis- (või liikumatus)harjumused jne
Lisaks nendele harjumustele, millest oleme teadlikud (ka siis, kui ei taha nende kahjulikkust endale tunnistada või leiame alati õigustusi nende mitte muutmiseks), on ka mitmeid alateadlikke harjumusi, mis on kujunenud või kujundatud elu jooksul ja me peame neid normaalseks elu osaks, andmata endale aru, kui palju need võivad meie energiat röövida ja aru pidamata, kas meid on neid üldse vaja või oleksime ilma nendeta palju õnnelikumad, rohkem rahul ja rahus.
Toon siin välja mõned alateadlikud harjumused, millest on lähemalt juttu RJ Spina raamatus „Change Your Mind. Deprogram Your Subconscious Mind, Rewire the Brain and Balance your Energy“ („Muuda oma meelt. Programeeri ümber oma alateadvus, seadista ümber aju ja tasakaalusta oma energia“). Kellel on huvi oma elu ja energiataset muuta ja sügavuti endaga tegelda, soovitan seda ja teisi RJ Spina raamatuid soojalt.
· Enda Mina identifitseerimine oma mõtete ja emotsioonidega. See on jooga-õpetuse baasteadmine – me ei ole meie mõtted ja tunded e emotsioonid. Mõtted ja tunded tulevad ja lähevad, me saame olla nendest teadlikud, kuid mõtete ja tunnetega samastudes kulutame nendele tohutult energiat. Millele on suunatud meie tähelepanu, sinna kulub meie energia. Lisaks kanname oma vanu tundeid ja mõtteid meenutuste kaudu endaga kaasas, arvates, et see on meie isiksuse väärtus. Uuesti halbu mälestusi läbi elades me tsirkuleerime ka halbu tundeid ja suuname neile oma energia, mida saaksime kasutada uue elu loomiseks praegusel hetkel.
RJ Sina soovitab kujutleda, et sinu silmad ei ole ühendatud ajuga e sina oled ainult ruumis hõljuv silmapaar. Nii saad ennast hetkega ühendada lahti oma mõtetest ja emotsioonidest kandmata kaasas nendest moodustunud pagasit.
·
Vajadus olla produktiivne. Arvame, et mida rohkem me teeme, seda rohkem me õigustame oma olemasolu, oleme edukamad ja õnnelikumad.
· Pidev stimulatsiooni otsimine – vajadus pidevalt saada ajule või meeltele uut infot – midagi kuulata, vaadata, maitsta, katsuda jne. Sellega on seotud ka paljud sõltuvused nagu töönarkomaania, seksisõltuvus, söömissõltuvused jne, samuti pidev naudingute tagaajamine e meeldivate aistingute ja kogemuste korrata püüdmine. Kui meile on midagi meeldima hakanud, raiskame palju raha, aega ja energiat, et seda kogemust uuesti ja uuesti korrata.
· Hinnangute andmine ja kritiseerimine. Me arvame ja teame, mis kõik on valesti maailma ja teiste inimestega, arutame seda, kirjutame sellest sotsiaalmeedias ja jagame teiste postitusi. Ma hindame ja kritiseerime iseennast, ei ole endaga rahul. Seda viimast me üldiselt sotsiaalmeedias jagama ei kipu, pigem püüame endast jätta vastupidist muljet.
· Eelnevaga on seotud ka vajadus meeldida või heakskiitu saavutada. Kui palju pingutad välise mulje nimel või teed enda sisetunnet või südamehäält eirates selleks, et teistele meeldida, sellepärast et „kõik teevad nii“, või mõtled: „aga mida teised arvavad“?
· Tähelepanuvajadus. Kas tunned, et kui keegi sind ei märka, ei kiida, ei tunnusta, ei julgusta, ei olekski sind nagu olemas? Palju sa kulutad aega ja energiat, et võita kas avalikkuse või mõne kindla inimese tähelepanu, olla konkurentsis teistest parem?
· Vajadus tõestada, et mul on õigus. Tee väike test: aruteludes, vestlustes pane tähele, kas kuulad oma vestluskaaslase päriselt ära või tegelikult - samal ajal kui tema räägib - koostad peas enda vastust või vastuaergumenti, et enda õigust tõestada? Kui palju möödarääkimisi ja mõttetuid konflikte tekib sellest, et me ei kuula teisi, vaid tahame selle asemel tõestada oma ainuõigsust. Kui mõtelda, et maailmas elab üle 8 miljardi inimese ja igaüks neist arvab, et tal on õigus, kas oma õiguse tõestamisel ja sellele energia kulutamisel on mingit mõtet?
Nende ja teiste alateadlike harjumuste käivitumine toimub tavaliselt automaatselt, st me ise ei märkagi, et teeme midagi alateadliku harjumuse ajel. See on nagu programm, mis pidevalt meis töötab.
Esimene samm sellistest programmeeritud harjumustest väljatulekuks on nende märkamine meie igapäevases elus. Edasi võiksime endalt küsida: kas mul tegelikult on vaja seda harjumust? Kas see olen Mina või on see harjumus pärit minu kasvatusest, haridusest, perekonnast või on see ühiskondlikult kõige aktsepteeritavam käitumisviis? Kujuta ette, et oled just siia maailma saabunud, sul ei ole minevikku ega tulevikku. Selline hetkes kohalolek annab uue ja värske vaate, mis võimaldab eelarvamustevabalt ja neutraalselt hinnata nii ennast kui ümbritsevat.
Soovid lugeda veel sarnaseid artikleid? Liitu uudiskirjaga: